Mis on pereteraapia? (Pereterapeut vastab)

Pereteraapia aitab pereliikmetel taastada emotsionaalset kontakti eesmärgiga lahendada omavahelisi probleeme ning parandada igaühe toimetulekut. 

Pereteraapiasse tasub pöörduda, kui peres esinevad pidevad konfliktid, suhtlemisraskused, laste emotsionaalsed või käitumisprobleemid või muud pereülesed pinged, mis mõjutavad kõigi heaolu.

Mis on pereteraapia?

Perekonnapsühhoteraapia või pereteraapia on spetsiifiline teraapia vorm, mis keskendub peresisestele suhetele ja peredünaamikale ehk suhtlemismustritele peres. 

Pereteraapia lähenemises on omakorda mitmeid koolkondi nagu süsteemne, käitumuslik, strukturaalne või tunnetekeskne pereteraapia. 

Pereteraapia eesmärk on aidata pereliikmetel mõista ja lahendada suhteprobleeme, tugevdades samal ajal pereliikmete omavahelist seotust, mõistmist ja koostööd. 

Pereterapeut kasutab erinevaid pereteraapia meetodeid, et aidata perel kindlaks teha ja muuta kahjustavaid suhtlemismustreid, lahendada konflikte ning kehtestada selgeid perereegleid. 

Lisaks täidab pereteraapia tihti ka laste psühhoteraapia rolli, aidates lahendada laste emotsionaalseid või käitumisprobleeme või pakkudes tuge peredele, kus lapsed vajavad erilist tähelepanu. 

Eesmärgiks on luua perele toimivamad ja harmoonilisemad suhted, parandades kogu pere emotsionaalset heaolu.

Millal pöörduda pereteraapiasse?

Õige aeg pereteraapiasse pöörduda on siis, kui peres on püsivad pinged, pidevad konfliktid või vastupidi, esineb järjepidevat eemaldumist ja endassetõmbumist. 

Kui suhtlemine muutub raskeks või mõni pereliige tunneb end pidevalt üksikuna ja toetuseta, on aeg otsida abi. 

Varajane sekkumine võib takistada probleemide süvenemist ja peresuhete halvenemist. 

Tüüpilised probleemid, millega pöörduda pereteraapiasse:

  • Lapse emotsionaalsed või käitumisprobleemid: Kui lapsel on raskusi ärevusega toimetulekul, ta kogeb meeleolulangust või tal on raske kontrollida oma emotsionaalseid reaktsioone või käituda eakohaselt, võib see tekitada pingeid nii kodus kui koolis.
  • Teismeea probleemid meeleoluga ja ärevusega: Teismelised võivad kogeda laiahaardelisemat ärevust või sügavaid meeleolukõikumisi, mis mõjutab nende toimetulekut koolis ning suhetes sõprade ja pereliikmetega.
  • Teismelise ennastkahjustav ja/või riskikäitumine: Kui teismelisel esineb riskikäitumist nagu mõnuainete tarvitamine, ta osaleb ohtlikes tegevustes, käitub ennast kahjustavalt või kasutab vägivalda teiste vastu, on vaimse tervise abi hädavajalik.
  • Alkoholi liigtarvitamine ja sõltuvused peres: Alkohol ja teised mõnuained võivad olla suhteprobleemidest eemaldumise vormideks. Kui pereliikmed võitlevad sõltuvustega, mõjutab see tugevalt kogu pere toimetulekut ja vaimset tervist.
  • Probleemid piiride kehtestamisel (digiseadmete kasutamine, kooli- või koduste kohustuste täitmine jm): Kui vanematel on raske kehtestada reegleid või neid järjepidevalt rakendada, võib see viia konfliktideni ja vanema-lapse kiindumussuhte kahjustumiseni.
  • Toimetulek leina ja kaotustega: Lähedase surm, krooniline haigus või muu oluline kaotus võib põhjustada suurt valu, mida on keeruline kanda.
  • Lahkuminek, lahutus ja kärgperega seotud väljakutsed: Suhete lõppemine, katkemine ja uute peresuhete loomine-tekkimine toob sageli kaasa keerulisi tundeid, millega võivad toe puudumisel kaasneda kohanemisraskused ja vaimse tervise probleemid.

Milline on pereteraapia protsess?

Pereteraapia on tõenduspõhine psühhoterapeutiline protsess, mille eesmärk on aidata peredel lahendada suhteprobleeme ja parandada läbisaamist. 

Pereteraapia seanss toimub tavaliselt vestlusvormis, milles kõik pereliikmed saavad oma tunnete, mõtete ja murekohtade jagamise kaudu aktiivselt osaleda. 

Terapeut juhib sessiooni, pühendudes iga pereliikme kogemusele selles peres, ressursside leidmisele, konfliktide lahendamisele ja toimetulekustrateegiate arendamisele.

Igal pereliikmel on võimalus väljendada oma seisukohti ja tundeid, samas kui terapeut aitab neid mõista ja leida lahendusi. 

Pereteraapia hõlmab ka individuaalset nõustamist kui see on vajalik, et toetada iga pereliikme arenguprotsessi ja psühholoogilist heaolu. 

Seansid võivad kesta 50-90 minutit. 

Kui palju maksab pereteraapia?

Pereteraapia lõplik hind sõltub seansside koguarvust, vastuvõttude toimumise ajast ja asukohast ning terapeudi kvalifikatsioonist. Eestis maksab keskmiselt üks pereteraapia seanss vahemikus 90€-160€.

  • Teraapia maht – Seansside koguarv sõltub probleemi tõsidusest. Lihtsamate olukordade puhul võib esimesteks positiivseteks muutusteks olla piisav 6-8 seanssi. Keerukamatel juhtudel on soovitatav vähemalt 12 seanssi, et saavutada esimesi edusamme, ning täiendavad seansid, saavutamaks püsivaid muutusi. 
  • Vastuvõtu aeg – Mitmed spetsialistid pakuvad vastuvõttusid töövälisel ajal, näiteks õhtuti või nädalavahetustel, küsides neil juhtudel kõrgemat hinda. 
  • Asukoht – Hinnad on linnades üldiselt kõrgemad võrreldes maakohtadega. Samuti võib hind varieeruda sõltuvalt sellest, kas teraapia toimub koha peal ruumis või veebi teel.
  • Kogemus ja kvalifikatsioon – Töökogemus ja pereterapeudi, kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja kutsetunnistus(t)e olemasolu omavad olulist rolli. Alles juhendamise all olevad spetsialistid küsivad madalamat tasu, samas kui õpingud terviklikult läbinud ja riiklikud akrediteeringud omandanud terapeudid, kes võivad lahendada keerulisemaid probleeme tõhusamalt, küsivad kõrgemat hinda.

Pereteraapia seanss kestab tavaliselt kuni 90 minutit ja maksab keskmiselt 125€. Üldiselt toimub teraapia kaks kuni neli korda kuus. 

Lihtsamate probleemide puhul võib esimesteks positiivseteks muutusteks piisata 6-8 seansist, kuid keerukamate olukordade lahendamiseks on soovitatav planeerida vähemalt 12 seanssi, mis jagunevad tavaliselt poole aasta peale.

Kuidas leida sobiv pereterapeut?

Sobiva pereterapeudi valimine ei ole lihtne ja sõltub paljuski isiklikest eelistustest. Siin on üldised printsiibid, mida võiks arvestada pereterapeudi valikul:

  • Kutsetunnistuse olemasolu – Terapeut peaks olema akrediteeritud Eesti Pereteraapia Ühingu poolt. Näiteks, kutsetunnistus tase 7 viitab sellele, et terapeut on saavutanud kõrgeimad professionaalsed standardid Eestis. Riiklik akrediteering tagab, et terapeut on läbinud vastava väljaõppe ja järgib eetilisi praktikaid.
  • Kuulumine erialaliitu – Eestis tegutsevad teiste hulgas sellised ühingud ja kutseliidud nagu Eesti Pereteraapia Ühing, Eesti Psühholoogide Ühing, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit. Spetsialisti kuulumine ühingusse tagab, et ta peab järgima ühingu liikme tööeetikat.
  • Töökogemus – Oluline on uurida, kui kaua terapeut on praktiseerinud ja kui palju kliente ta on aidanud. Näiteks, terapeudil, kellel on üle 10 aasta töökogemust ja kes on töötanud üle 500 kliendi erinevate probleemide lahendamisel, on tõenäoliselt süvitsi minev kogemus ja laialdane lahendusoskus. See viitab terapeudi võimele efektiivselt lahendada keerulisi peresuhete küsimusi.
  • Spetsialiseerumine ja lähenemisviis – Pereterapeutide lähenemisviisid võivad varieeruda. Võimalusel tuleks spetsialisti töömeetoditest lugeda tema kodulehelt või temalt küsida. Mõned spetsialistid omavad enam kogemusi laste või noorukitega, neil võib olla riskinoortega töötamiseks spetsiifiline väljaõpe, näiteks multidimensionaalne pereteraapia (Multidimensional Family Therapy, MDFT). Teised spetsialistid kasutavad peretöös mõnd teist tõenduspõhist lähenemist, näiteks tunnetekeskset pereteraapiat (Emotionally Focused Family Therapy, EFFT). Töömeetodite kohta uurides saab hinnata spetsialisti lähenemisviisi sobivust just antud perele ja probleemile. 
  • Isiklikud eelistused – Lõpuks taandub sobiva spetsialisti leidmine ka sisetundele, kellele tahetakse oma perelugu usaldada. Ka pereterapeut on inimene, kelle temperament ning suhtlus- ja probleemi käsitlemise viis peab perele sobima. Sobivuse hindamiseks võib eri terapeutidega enne lõplikku otsust ja esmast vastuvõttu suhelda, vastavalt tema poolt antud võimalustele e-maili või telefoni teel või uurides tema veebilehte, tegemaks informeeritud otsuse spetsialisti osas.

KKK

Kui kaua kestab pereteraapia? 

Pereteraapia seanss kestab tavaliselt 90 minutit. Kohtumiste sagedus ja kogu teraapiaprotsessi kestus sõltuvad perede individuaalsetest vajadustest, kuid sageli on soovitatav positiivse muutuse saavutamiseks planeerida vähemalt 6-12 seanssi.

Kas pereteraapia on konfidentsiaalne? 

Jah, pereteraapia on konfidentsiaalne. Terapeut peab järgima professionaalseid ja eetikanõudeid, et tagada teie pere ja selle liikmete privaatsus ning turvalisus.

Kas pereteraapia on ainult probleemide lahendamiseks või saab seda kasutada ka probleemide ennetamiseks? 

Pereteraapiat saab kasutada nii probleemide lahendamiseks kui ennetamiseks. See aitab mitte ainult olemasolevate konfliktide lahendamisel, vaid ka peresuhete tugevdamisel ja ennetavate strateegiate rakendamisel.

Kuidas valmistuda pereteraapiaks? 

Valmistuge pereteraapiaks, mõeldes hoolikalt läbi oma mured ja eesmärgid. Oluline on olla oma tunnetes avatud ja aus. Samuti on oluline, et kõik pereliikmed osaleksid aktiivselt pereteraapias vastavalt seatud eesmärkidele ja terapeudi soovitustele.

Kas pereteraapia on sobiv, kui on tekkinud tõsised probleemid, nagu petmine või vägivald? 

Jah, pereteraapia võib aidata ka tõsiste probleemide puhul nagu petmine ja vägivald. Siiski, osade juhtumite puhul on oluline arvestada, et terapeutiline lähenemine võib vajada kohandamist ja võib olla vajalik täiendav professionaalne tugi.