Pereterapeut Triin-Ketlin Siska

pereterapeut tallinnas

Pereteraapia pakub peredele turvalist ruumi, kus saab avameelselt rääkida ja lahendada probleeme, millest tavaliselt ei räägita.

Minu eesmärk pereterapeudina on aidata pereliikmetel omavahel taas ühendust leida, kuulata üksteist ja tugevdada peresuhteid.

Pereteraapiasse võib pöörduda laste käitumisprobleemide, põlvkondadevaheliste pingete ja teiste peresiseste raskuste lahendamiseks.

Olen siin, et toetada teid keerulistes olukordades ja aidata leida lahendusi.

Pereterapeut Tallinnas – Triin-Ketlin Siska

Olen Eesti Pereteraapia Ühingu akrediteeritud pereterapeut Tallinnas ja oman kutsetunnistust tase 7. 

Aitan peredel mõista ja lahendada suhteprobleeme, suurendada pereliikmete omavahelist mõistmist ning parandada pere üldist toimimist.

Pakun teenuseid eesti, vene ja inglise keeles ning võimaldan teatud juhtudel ka online pereteraapia seansse.

Vastuvõtud toimuvad Tallinna kesklinnas, Šnelli pargiga külgnevas ajaloolises Toompuiestee 30 hoones.

Isiklik taust

Olen pärit kakskeelsest perest ja räägin emakeelena nii eesti kui vene keelt. Armastan lugemist ja rakendan oma töös saadud teadmisi.

Teismeeas ja varases täiskasvanueas olen palju reisinud ja elanud välisriikides, sealhulgas Hongkongis ja Prantsusmaal. Täna olen usaldavas paarisuhtes ja emaks kahele imelisele väikelapsele. 

Need kogemused on mind rikastanud nii inimesena kui pereterapeudina.

Töömeetodid ja kogemus

Psühholoogi ja pereterapeudina olen aidanud üle 1000 lapse, nooruki ja täiskasvanu. 

Alustasin oma karjääri 2012. aastal koolis, kus olen aastate jooksul kogunud üle 10-aastase kogemuse psühholoogilise nõustamise alal.

pereterapeut

Minu peamine fookus on peresuhete uurimisel ja vaimse tervise nõustamisel. 

  • Kasutan süsteemse, strukturaalse ja emotsionaalselt fokusseeritud pereteraapia lähenemisviise. See tähendab, et uurin koos pereliikmetega peresuhteid, suhtekolmnurkasid.
  • Lisaks asetan saadud info genogrammi, mis on pereterapeudi üks peamisi töövahendeid. 
  • Aitan pereliikmetel taastada ja hoida emotsionaalset kontakti.
  • Toon esile iga pereliikme individuaalse emotsionaalse kogemuse, luues aluse kuuldud olemiseks, mõistetud saamiseks ja pereliikmete turvaliseks seotuseks. 
  • Aitan parandada suhtlemismustreid ning seeläbi iga perekonnaliikme individuaalset toimimist.

Pereteraapiani jõudsin töötades koolis laste ja noorukitega. Kogesin, et töö peresüsteemiga aitab laste arengule ja probleemide lahendamisele kaasa rohkem kui üksnes individuaalne tugi.

Digisõltuvus Eestis

Üks minu erihuvidest on digisõltuvus. Olen aastaid tegelenud digisõltuvuse ennetamise ning probleemse digikasutuse ja digimängimise teadlikkuse tõstmisega Eestis. 

  • Viin läbi koolitusi lastele ja vanematele, et selgitada, mis on digisõltuvus ja kuidas seda efektiivselt kontrolli alla saada. 
  • Pakun samuti ettevõtetele veebinare, et tõsta teadlikkust digisõltuvuse teemal ja aidata luua tervislikke digiharjumusi.
  • Minu mõtteid ja artikleid on kajastatud suurtes meediakanalites, sealhulgas Postimehes, ERRis ja Virtuaalkliinikus.

Lisaks jagan näpunäiteid ja ideid digisõltuvuse ennetamiseks Instagramis (@nutikaltnutis) ja Facebookis (Nutikalt nutis).

Miks valida mind pereterapeudiks?

Minu kliendid hindavad minu empaatiat, pühendumust ja siirust.

Aitan peredel leida praktilisi lahendusi ja parandada suhteid, toetudes oma ulatuslikule kogemusele ja teadlikkusele.

“Triin-Ketlin on taibukas, terane, tark, empaatiliselt otsekohene ja väga pühendunud kolleeg. Ta mõistab inimeste käitumiste tagamaid ja samas peab oluliseks edasiliikumist. Inimesena rõõmustab ta nii enda kui teiste väikeste ja suurte edusammude üle ning peab oluliseks nii töökust kui elu nautimist.”

Pereterapeut Kristel Kivivare

Hoian alati neutraalsust, konfidentsiaalsust ja usaldust. Toetan pereliikmete omavahelist mõistmist ja juhin neid efektiivsete lahenduste leidmisel.

Keskendun kahe või enama inimese vahelistele suhetele, et parandada peresuhete kvaliteeti ja suhtekontakti.

Millal pöörduda pereterapeudi poole?

Pereterapeudi poole tasub pöörduda, kui peres on püsivad pinged, pidevad konfliktid või vastupidi, eemaldumine ja endassetõmbumine. 

Kui suhtlemine muutub raskeks või mõni pereliige tunneb end pidevalt üksikuna ja toetuseta, on aeg otsida abi. 

Varajane sekkumine võib takistada probleemide süvenemist ja peresuhete halvenemist. 

Pereterapeut aitab perel tulla toime elumuutustega, parandada suhtlemist ja tugevdada sidet pereliikmete vahel.

Tüüpilised probleemid, millega pereterapeudi poole pöördutakse:

  • Lapse ärevus või käitumisprobleemid: Kui lapsel on raskusi ärevusega toimetulekul, ta kogeb depressiooni või, vastupidi, tal on raske kontrollida oma emotsioone või käituda eakohaselt, võib see tekitada pingeid nii kodus kui koolis.
  • Teismeea probleemid meeleoluga ja ärevusega: Teismelised võivad kogeda sügavat ärevust või meeleolukõikumisi, mis mõjutavad nende toimetulekut koolis ning suhetes sõprade ja pereliikmetega.
  • Teismelise ennastkahjustav ja/või riskikäitumine: Kui teismelisel esineb riskikäitumist nagu mõnuainete tarvitamine, ta osaleb ohtlikes tegevustes, käitub ennast kahjustavalt või kasutab vägivalda teiste vastu, on vaimse tervise abi hädavajalik.
  • Alkoholi liigtarvitamine ja sõltuvused peres: Kui pereliikmed võitlevad sõltuvustega, mõjutab see tugevalt pere üldist toimimist ja tervist.
  • Probleemid piiride kehtestamisel (digiseadmete kasutamine, kooli- ja kodukohustuste täitmine jm): Kui vanematel on raske kehtestada reegleid või neid järjepidevalt rakendada, võib see viia konfliktideni ja turvalise vanema-lapse kontakti kadumiseni.
  • Toimetulek leina ja kaotustega: Lähedase surm või muu oluline kaotus võib põhjustada suurt valu, mida on keeruline üksi kanda.
  • Lahkuminek, lahutus ja kärgperega seotud väljakutsed: Suhete lõppemine või uute peresuhete loomine võib tekitada keerulisi tundeid ja kohanemisraskusi.

Kui tunned, et peres on probleeme, mida omavahel rääkides ei õnnestu lahendada, on pereteraapia tõhus viis nendega tegelemiseks. 

Pereterapeudina aitan leida uusi viise, kuidas suhelda ja koos toimida, pakkudes vajalikku tuge ja juhendamist. 

Pereteraapia on investeering sinu pere tervisesse ja heaolusse, ennetades suuremaid probleeme tulevikus ning tugevdades pereliikmete omavahelist sidet.

Meediakajastused

Kutsetunnistused

2022 – Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, Tase 7
2021 – Pereterapeut, Tase 7
2020 – Psühholoog-nõustaja, Tase 7
2017 – Koolipsühholoog, Tase 7

Haridus ja väljaõpe

2018 – 2019 – Pereteraapia pädevuskoolituse III aste (684 ak.t), Kiira Järve Pereteraapia Koolituskeskus
2015 – 2017 – Pereteraapia pädevuskoolituse II aste (1242 ak.t), Eesti Pereteraapia Koolituskeskus
2013 – 2014 – Perekonnapsühhoteraapia alused I aste (100 ak.t), Psühhoteraapia Kool
2012 – 2016 – Sotsiaalteaduste magister (MA) psühholoogias, Tallinna Ülikool
2009 – 2012 – Sotsiaalteaduste bakalaureus (BA) psühholoogias, Tallinna Ülikool
1997 – 2009 – Tallinna 21. Kool

Töökogemus

2019 – … – Confido Meditsiinikeskus, kliiniline psühholoog-psühhoterapeut, pereterapeut
2018 – 2019 – Innove Rajaleidja keskus Tallinnas, psühholoog
2015 – 2019 – MTÜ Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, psühholoog, pertereapeut ja koolitaja 
2014 – 2018 – Audentese erakool, koolipsühholoog, psühholoogia õpetaja, HEV õpilaste õppe koordineerija
2013 – 2014 – Kallavere Keskkool, koolipsühholoog ja psühholoogia õpetaja
2012 – 2013 – Tallinna Balletikool, psühholoogia õpetaja

Osalus erialaühingutes

Alates 2013 Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige
Alates 2015 Eesti Pereteraapia Ühingu liige
Alates 2023 Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu liige

Täiendkoolitused

2021 – Individuaalse uurimise ja hindamise meetodid (78 ak.t), Tartu Ülikool
2020 – Psühhopatoloogia alused (104 ak.t), Tartu Ülikool
2020 – Vaimse Tervise Konverents (8 ak.t), Eesti Psühhiaatrite Selts
2020 – Psühholoogiline trauma ja traumateraapiad – kaasaegne käsitlus (7 ak.t), Sotsiaalkindlustusamet
2020 – STiP, isiksuse funktsioneerimise hindamise intervjuu (39 ak.t), Isiksushäirete Hindamise Kool
2020 – Neuropsühholoogia (78 ak.t), Tartu Ülikool
2020 – Vaimsed võimed (78 ak.t), Tartu Ülikool
2019 – PREP-paarisuhtekoolitus (24 ak.t), SA Väärtustades Elu
2019 – PEP-3 testi kasutamine koolieelses eas laste arengutaseme hindamiseks (8 ak.t), Tartu Ülikool
2019 – EFTA-NFTO konverents Eestis: The family is a resource for the individual. Isolation within the family. Relationship cures. (16 ak.t), Eesti Pereteraapia Ühing
2019 – Vägivallaohvri abistamine (80 ak.t), Tartu Ülikool
2019 – 5-15 testi koolitus (4 ak.t), Eesti Koolipsühholoogide Ühing
2019 – Kunstiteraapias kasutusel olevate meetodite ja tehnikate tutvustus. Lapse hindamine kunstiteraapias (8 ak.t), Eesti Koolipsühholoogide Ühing
2018 – Liivateraapia kasutamisvõimalused peretöös (8 ak.t), Eesti Pereteraapia Ühing
2018 – Psühhoteraapia võtted ja meetodid traumatöös laste ja noortega (8 ak.t), Eesti Koolipsühholoogide Ühing
2018 – Vaikuseminutite baaskoolitus (13,5 ak.t), MTÜ Vaikuseminutid
2018 – Infopäev haridusasutuste juhtidele ja HEV koordinaatoritele Põhja-Eesti Rajaleidja keskuses (3 ak.t), SA Innove
2018 – Koolipsühholoogia hindamisvahendite komplekti testide kasutamine (208 ak.t), Tallinna Ülikool
2017 – HEV õpilase toetamisega seotud tegevuste korraldamine ja dokumenteerimine (8 ak.t), Merlecons ja Ko
2016 – Autistliku lapse toetamine tavakoolis (4 ak.t), Eesti Koolipsühholoogide Ühing
2016 – Lahutus ja kärgpere (6 ak.t), Eesti Koolipsühholoogide Ühing
2016 – Tunnetekeskne paariteraapia – turvalise läheduse poolt (5,5 ak.t), Eesti Pereteraapia Ühing
2015 – Technology Addiction and Children (8 ak.t), Tervise Arengu Instituut
2015 – IMAGO paariteraapiakoolitus (16 ak.t), Rebecca Sears
2015 – 8-nädalane teadveloleku kogemuslik kursus (65 ak.t), Eesti Psühholoogide Liit
2015 – Internet ja lapsed (5,5 ak.t), Lastepsühholoogide Ühing
2014 – Autistlik laps koolis (7 ak.t), Autismikool
2014 – Hea kool kui kiusamisvaba kool (7 ak.t), Tartu Ülikool
2014 – Psühhodiagnostika koolis (104 ak.t), Tallinna Ülikool
2013 – Õpilaste uurimistööde juhendamise koolitus (20 ak.t), Eesti Teadusagentuur
2012 – Psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas (6 ak.t), Sotsiaalministeerium
2011 – Lahenduskeskne psühholoogiline nõustamine (142 ak.t), Eesti Patsientide Esindusühing