Teenused
Sobiv aeg vastuvõtule pöördumiseks on kui raskused põhjustavad stressi või häirivad igapäevaelu. Stressiks võivad olla negatiivsed mõtted, tunded, käitumised või isegi kehalised kaebused nagu valu või kurnatus. Oluline on pöörduda abi järele enne kui tekkinud kaebustest kujunevad välja tõsised sümptomid.
1. Psühholoogiline Nõustamine
Psühholoogiline nõustamine on abistaja ja abivajaja vaheline toetav vestlus, mis aitab kliendil leida vastuseid just käesoleval hetkel aktuaalsetele küsimustele. Nõustamise raames tegeleme konkreetse probleemistikuga ning leiame eri viise tekkinud olukorra lahendamiseks, eesmärgid on enamasti lühiajalised.
Psühholoogiline nõustamine võib aset leida nii individuaalse psühholoogilise nõustamisena kui ka paari või pere nõustamisena, kui probleemid pole tõsised, pole väljakujunenud sümptomit või häiret, kui eesmärgid on lühiajalised.
2. Psühhoteraapia
Psühhoteraapia on terapeudi ja kliendi vaheline kindla struktuuriga protsess, milles keskendutakse konkreetse sümptomi või häire ravile. Eesmärgid, mida klient soovib teraapia jooksul saavutada, on enamasti pikaajalised.
Oluline on läbida psühhoteraapia tervikuna. Olen kogenud, et mõnikord katkestab inimene, paar või perekond ravi esimeste positiivsete muutuste saavutamisel. Varasematesse suhtemustritesse ja vähem tervetesse toimetulekuviisidesse esineb aga sageli tagasilangusi, mistõttu on järelkohtumistel oluline roll püsivate muutuste saavutamisel.
Psühhoteraapia on sobilik ärevuse, depressiooni, sõltuvushäirete ja teiste vaimse tervise murede korral, samuti pere- ja paarisuhteprobleemide lahendamiseks.
2.1 Individuaalne Psühhoteraapia
Individuaalse teraapia käigus analüüsime kliendi hetkeolukorda, tema mõtteid, emotsioone ja käitumismustreid ning leiame võimalusi sümptomite või häire leevendamiseks või kõrvaldamiseks.
Individuaalse psühhoteraapia käigus võib ilmneda vajadus kaasata kliendile olulisi lähedasi, näiteks partnerit, vanemaid, õdesid-vendi, lapsi, kes on oluliseks ressursiks olukorra mõistmisel ja muutuste elluviimisel.
2.2 Paariteraapia
Paariteraapia aitab partneritel lahendada nende suhtes ettetulevaid probleeme läbi suhtemustrite analüüsimise ja uute elutervete suhtemustrite kujundamise.
Sagedasemad paarisuhtes tekkivad probleemid, mis võivad vajada psühhoterapeutilist sekkumist, on:
- omavahelise kommunikatsiooni raskused
- sagedased või väga tulised konfliktid
- lastekasvatusega seotud lahkhelid
- kärgpere probleemid
- sõltuvushäire ja kaassõltuvus
- truudusetus
- armukadedus
- seksuaalprobleemid
- jt
2.3 Pereteraapia
Pereseansid võimaldavad nii lastel, teismelistel, vanematel, vanavanematel kui ka kärgpere liikmetel uurida arengulisi muutusi, kehtestada piire, rääkida läbi kodused kokkulepped ning defineerida rollid.
Sellistel kohtumistel püüame pereliikmetel aidata luua ja hoida omavahelist seotust ning mõistmist viisil, mis annab igaühele hääleõiguse.
Keskendume pereliikmete vahelisele kommunikatsioonile, aidates seeläbi luua uusi elutervemaid suhtlemismustreid.
Pereteraapia on viis tegelemaks just käesoleva pere unikaalsete väljakutsete ja muredega, milleks võivad olla:
- laste vaimse tervise probleemid nagu ärevus, koolitõrge, emotsionaalsed ja käitumisprobleemid jt
- mõne pereliikme tervise- või käitumishäire
- lein, kaotus ja/või krooniline haigus
- lahkuminek, lahutus ja kärgperega seotud väljakutsed
- jt.
Pereteraapia alla kuulub ka abielujärgne teraapia, kus lahutavad või juba lahku läinud paarid, kellel on ühised lapsed, saavad lahendada oma erimeelsusi pereterapeudi abiga. Lahkumineku perioodil toimuv teraapia aitab leida ühist pinda läbirääkimisteks ja edasiste vanemlike kokkulepete tegemiseks.
3. Psühhodiagnostika
Vastavalt kliendi vajadusele viin läbi psühholoogilisi uuringuid nii lastele kui täiskasvanutele. Uuring koosneb vastavalt püstitatud eesmärgile kliinilisest intervjuust, testimisest, tulemuste analüüsist ja kokkuvõtte koostamisest ning tagasiside andmisest kliendile.
3.1 Lapsed
Laste kognitiivsete funktsioonide uuring on 1.-9. klassi õpilasele. Uuringu läbiviimisel soovin teha koostööd ka lapse õpetajaga, kes saab etteantud vormi järgi anda tagasisidet lapse õpikäitumisest koolis ja ainetundides.
Hindamise eesmärgiks on saada ülevaade lapse sellistest psüühilistest protsessidest nagu taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine ja tegevuse planeerimine, mis on omakorda aluseks akadeemilisele edukusele.
Uuringust võiks abi olla juhul, kui laps ei soovi õppida, õppimine on valmistab raskusi või võtab see väga kaua aega, kui laps saab kehvasid hindeid ning on soov last aidata teisi õpetamis- ja õppimisvõtteid proovides. Olen näinud, kuidas teinekord võib individuaalsest erinevusest (nt töömälu vms) tingituna motivatsioon tugevalt kõikuda, samas kui sellele tähelepanu pöörates paraneb nii lapse toimetulek, motivatsioon kui ka üldine rahulolu kooli ja õppimisega.
3.2 Täiskasvanud
3.2.1 Kognitiivse funktsiooni uuring
Täiskasvanute kognitiivse funktsiooni uuringu eesmärgiks on hinnata inimese tugevad ja nõrgad küljed eri oskuste ja võimete kaupa.
Kognitiivsete funktsioonide hindamine võib peamiselt olla vajalik kliendi enda või tema lähedaste kaebustest tulenevalt, diferentsiaaldiagnostikaks, muutuste dünaamika hindamiseks, õppimis- ja töövõime hindamiseks ning edasise ravisekkumise planeerimiseks.
3.2.2 Isiksuse uuring
Isiksuse uuringu eesmärgiks on hinnata inimese isiksuse funktsioneerimise iseärasusi.
Isiksuse uuring võib olla vajalik, kui inimesel esinevad püsivad raskused tema mina- või suhete funktsioneerimises, need raskused ei ole seletatavad ravimite või ainete tarvitamise otsese mõjuga ning mõjutavad tugevalt isiku funktsioneerimist erinevates eluvaldkondades.
Isiksuse uuring aitab kindlaks teha inimese peamised raskused ning seeläbi planeerida edasist ravisekkumist.
4. Koolitused
Viin läbi nii avatud kui sisekoolitusi erinevatel teemadel. Minu lemmikteemaks on digisõltuvus – viimase osas vaata minu tegemisi sotsiaalmeedias Instagramis: @nutikaltnutis ja Facebookis: Nutikalt nutis.
Küsi teemat, mahtu ja hinda: koolitused@amente.ee või (+372) 552 8807.